Lammastega alustamine

Tere,
Kirjutan, et küsida teadjamate inimeste nõu ja arvamust.

Olen tallinlane, kes tasapisi Viljandimaal maakohale elu sisse puhumas ja paralleelselt talu korda seadmas. Et suvel on plaan lisaks seal aastaringselt toimetavale "sulasele" ka endal pidevalt maal elada, on tasapisi kasvanud mõte lisaks aiamaa rajamisele ja maja kallal töötamisele ka loomapidamisega algust teha (võtta 2-3 lammast). Kunagi kasutusel olnud laut on täitsa olemas ja vajaks vaid veidi sättimist, samuti on üsna suur heinamaa, kus nad süüa saaksid.

Nüüd aga minu küsimuste juurde - siin foorumis ja mujal lehekülgedel nõuandeid vaadates leian eelkõige infot tõuaretuse, karja suurendamise ning pikemas perspektiivis lamba- või kitsekasvatamisega tegelemiseks. Minul on aga mõte esialgu vaid suvekuudeks loomad muretseda, kellest sügisel lihaloomad saaks. (Kuid mõistan muidugi, et ka lühemat aega pidades on looma eest vastutamine suur kohustus ja illusiooni asja lihtsuse osas mul ei ole)

Loodan, et te kohe mu julma plaani hukka ei mõista vaid annate nõu, kas sedasi (suvel lammastel heinamaad niita lastes ja mitte üle talve pidades) üldse toimitakse?

Samuti ehk oskate soovitada, millised loomad oleks selliseks puhuks parimad? Ilmselt ei ole mõtet muretseda heade villaomadustega loomakesi. Samuti tekib küsimus lamba soo osas - nagu aru saan, ei ole hea noort jäära ja utte kokku panna. Kas selliseks puhuks sobiksid kolm jäärapoissi? Ning mis kanaleid pidi oleks parim selliseks puhuks sobivaid loomi soetada?

See on täiesti normaalne mõtteviis, alustamiseks võtta suvekuudeks mõned jäärad/kastraadid ja vaadata,kas üldse sobib:) Ametlikuks loomapidamsie alustamiseks pead ennast kõigepealt Prias registreerima loomapidajaks, ja saad nö. lauda numbri. Ilma selleta ei saa keegi sulle kõrvamärkidega loomi müüa. Loomaarst tuleks ka varakult välja otsida, kellega vajadusel nõu saab pidada,reeglina juhtuvad igasugu jamad nädalavahetustel.
Vahel on Soovis või Börsis müügikuulutusi,aga enamasti neid lihaloomi ei kuulutatagi,sest lihaturg on päris hea ja saab parema hinnagi kui eluslooma eest ollakse nõus maksma..paraku.
Ps. meil on küll hetkel jäärasid pakkuda..veel.

Teemast veidike mööda, aga kas keegi tallinna lähistel kitseliha müüb ja mis kilohinnad võiks olla?

Kui ainult suveperioodiks, siis ma mõtleks lisaks laudale rohkem sellele, et kuidas nad heinamaal hakkama saavad. Ehk on teistel teisipidi kogemused, aga meil vähemalt on kogu väliala korralikult piiratud. Valisime elektriaia ja siis tõstame seda järjest lihtsalt ringi kui üks ala söödud saab. Nii,et ega see korraga kasutatav ala väga suur olema ei peagi.
Usun,et ööbimispaik suveperioodil lammastele väga suuri nõudmisi ei seagi...

Ilmselt neid lambapoisse pakutakse müügiks päris palju, kasvõi võtta oma kandis mõne korraliku kasvatajaga ühendust kui ei taha suvaliselt ajalehe vahendusel osta.
Mina mõtleks ehk korra ka kitsepoiste peale. Kitseliha on samamoodi hea ja kitsepoisi ostuhind on kindlasti kordades soodsam. Suvise pidamise osas ilmselt väga suurt vahet neil polegi kas lammas või kits.
Kitsede boonus on see, et juhuks kui teil peaks olema võsa või vajadus veidi ka metsaalust puhastada, siis kitsed on selles vallas asendamatud meistrid.

nooo selles suhtes ma sooviks pigem ainult liha osta kui endale nüüd kitsepoissi, saaremaal kunagi oli ka 3kitse, olid toredad küll aga linnas kahjuks ei mängi välja.
Minul puuduvad igasugused kontaktid, sooviks siit mõne müüja leida, kellelt kitseliha ostma hakata aeg ajalt.

Vabandust, aga minu vastus oli siiski teemaalgatajale mõeldud.

Aitäh seniste vastuste eest!
Tegin Pria loomapidajaks registreerumise taotluse ära ja ootan elevusega vastust.

Mõtlen ka ise praegu just sellele, kuidas parim oleks loomi heinamaal hoida. Ilmselt esimese suvega põllulappi täies ulatuses tarastada ei jõua, seetõttu oleks parem mingi lahendus, mida annab liigutada. Praegu olen vaadanud mõningaid elektrikarjuseid (näiteks elvese koduleheküljelt) ja üritanud siis aru saada, et milliseid erinevaid tarvikuid peaks toimiva süsteemi tarveks soetama.
Ütlesite, et te kasutate ka karjust ja liigutate seda vastavalt vajadusele ringi. Kas oskate öelda, kui suur teil see tara pikkus umbes on?

Ja kitse osas - kui hästi nad lammastega läbi saavad? Kas näiteks kaks lambapoissi ja üks kitseke sobiksid kokku toimetama? Või jääb kits sel juhul üksi?

Elektrikarjus tasub teha 3 traadi/lindiga ja kui kasutad plastposte või fiiberposte,siis nurgapostid kindlasti puust. Et paremini pingutada saaks,siis olen ka iga kolmanda-neljanda posti puust pannud. Vahed max 3-4m. Kui lambad pole enne karjusega kokku puutunud, vali vihmane ilm,muidu nad ei pruugi paksu villaga üldse midagi tunda. Ise ma ei viitsi tõsta edasi aeda,seepärast teen kohe nii suure kui saab. 0,5 ha peaks su kolmele loomale aitama. Võimalik,et pead isegi osa heina vahepeal niitma,sest kui see vananeb, nad ei söö neid kõrsi enam.
Kitsest lambale päris sõpra ei saa, pigem kamandab neid, aga kui ruumi on, saavad hakkama küll.Kits ei taha lagedal maal eriti olla,peab puid/võsa olema ja vihmaga varjualune.

Me oleme ka Elvesest ostnud. Sõltub su rahalistest võimalustest, aga meie oleme nii teinud, et vaikselt poste/traati juurde ostnud. Alguses oli pisem ala, nüüd järjest suurem. 0,5 suurune ala on juba korralik ala, meie alustasime alguses igal juhul pisemast. ca 0,2 suurune aed oli selline, et korra kuus pidime liigutama. Aga saime hakkama, kõike päevapealt ei saa.
Kasutame fiiberposte, osad postid vahele kombineerinud ise puidust. Traate oleme siiani 2ga hakkama saanud, kolm oleks parem. Meie kogemus selline, et kui peab kitse, siis lammast peab igal juhul.
Kits on üldiselt selline loom, et kui tema otsustab, siis tema otsustab

Sõbrad kitsed-lambad igal juhul ei ole, aga me peame neid koos ja probleeme ei ole. Kitsed/lambad koos tagab selle, et maa saab korralikumalt söödud. Kits jätab mingid tuustid alles, lammas paneb kõik nulli.
Üldiselt nad liiguvad siiski ühes karjas, ainult palavaga on kitsed rohkem metsas. Suure vihmaga toome loomad lauta sisse.

Laura17 kirjutas:Tere,
Kirjutan, et küsida teadjamate inimeste nõu ja arvamust.

Olen tallinlane, kes tasapisi Viljandimaal maakohale elu sisse puhumas ja paralleelselt talu korda seadmas. Et suvel on plaan lisaks seal aastaringselt toimetavale "sulasele" ka endal pidevalt maal elada, on tasapisi kasvanud mõte lisaks aiamaa rajamisele ja maja kallal töötamisele ka loomapidamisega algust teha (võtta 2-3 lammast). Kunagi kasutusel olnud laut on täitsa olemas ja vajaks vaid veidi sättimist, samuti on üsna suur heinamaa, kus nad süüa saaksid.

Nüüd aga minu küsimuste juurde - siin foorumis ja mujal lehekülgedel nõuandeid vaadates leian eelkõige infot tõuaretuse, karja suurendamise ning pikemas perspektiivis lamba- või kitsekasvatamisega tegelemiseks. Minul on aga mõte esialgu vaid suvekuudeks loomad muretseda, kellest sügisel lihaloomad saaks. (Kuid mõistan muidugi, et ka lühemat aega pidades on looma eest vastutamine suur kohustus ja illusiooni asja lihtsuse osas mul ei ole)

Loodan, et te kohe mu julma plaani hukka ei mõista vaid annate nõu, kas sedasi (suvel lammastel heinamaad niita lastes ja mitte üle talve pidades) üldse toimitakse?

Samuti ehk oskate soovitada, millised loomad oleks selliseks puhuks parimad? Ilmselt ei ole mõtet muretseda heade villaomadustega loomakesi. Samuti tekib küsimus lamba soo osas - nagu aru saan, ei ole hea noort jäära ja utte kokku panna. Kas selliseks puhuks sobiksid kolm jäärapoissi? Ning mis kanaleid pidi oleks parim selliseks puhuks sobivaid loomi soetada?

Kuidas nende esimeste lammastega läks. Mina alustasin 5 aastat tagasi elu esimese 5 suvelambaga. Samm haaval oleme arendanud talupidamist Pärnumaal ja majandanud ka elamist Tallinnas. Võin kinnitada, et seni on kõik toiminud suurepäraselt....ja ka igasugu kogemusi on tänaseks päris palju.

Palju ka hetkel siis uttesi põhikarjas on ; ) alustasid 5 lambaga mis tõugu ja mitu nüüdseks siis on

SaareMõisa kirjutas:Palju ka hetkel siis uttesi põhikarjas on ; ) alustasid 5 lambaga mis tõugu ja mitu nüüdseks siis  on

)) meil on endiselt suvelambad, aga nüüd on neid suveti 20. Eelmisel kevadel võtsime ületalve pidamiseks hoopis 3 mägiveist. Lammaste pidamiseks on Tõstamaal katsetatud igasugu tõugusid, aga kuna maad on niiskemad kui keskmaa pool, siis peenemad lihalambad jäävad kergemini haigeks. Meie oma maalammas on seni kõige paremaks osutunud mereäärsetel karjamaadel. Neid on ristatud peenemate lihalammastega ja tehtud muid katsetusi lihatootluse parandamiseks. Meie ise paraku veel lambaid ületalve pidada ei saa, sest suurem elu käib Tallinnas ja ei ole ka lähima 7 aasta jooksul võimalik maale kolida. Küll on aga võimalik pidada veiseid. Meie alustasime mägiveistega. Eks näis. Kui kogemusi kunagi rohkem, ehk lähme järgmise sammuna edasi mõne muu lihaveisega. Me oleme siiski 4-5 põlve Tallinnlased, kes 5 aastat tagasi ostsid 60 aastat kasutamata talumaid. Ja kuidas ilma igasugu maaelu kogemust omamata ühe päeva kaupa õppides ja tööd tehes uuesti neid maid korda teha. Kõige olulisem tõdemine selle juures on aga see, et maal on kordades rohkem võimalusi tööd teha ja selle eest ka raha saada kui meedias alatasa kirjutatakse. Ja ei ole seal maal sugugi kehvem kui linnas. Kõik algab suhtumisest ja tahtmisest.

Jeps täpselt maal on kordades rohkem võimalusi raha teenida aga selleks on vaja alatihti ka endal alustamiseks raha ; )
ei räägi 100 000 euridest aga mingi kapital peab olema, päris 0 ikka ei ole siin maal kah midagi teha ; )
Mul endal on 30 pealine põhikari, koos laudaga mis mahutab 400 põhikarja utte
Tänavu kulub siis 60 palli heina ,aga sa tehtud täpselt niipalju ,et pane 60 üks null otsa :DTehtud sai mitte ,et ma poleks teadnud palju lambal umbes heina läheb jne, vaid lihtsalt heinamaad on palju sellise lamba koguse kohta ja osa läheb ikka müügiks kah : )
Hea on veel see,et tehnika on ka sisuliselt olemas mitte küll pressi veel aga vors vorsti vastu saab koostööd tehtud mina aitan ühte ja tema aitab mind.
Lähitulevikus vist plaan ka mahedaks teha.
Ja see suvi panen nii katsetuseks ka porgandid,kapsad,kaalikad tomatid jne kah maha ja kasvuhoonesse vaatan kas sobib

Aga kui niipalju võimalust heina teha, ehk tasub lihaveised juurde võtta. Galloveid on Mägiveistest parema lihatootlusega, aga sama iseseisvad ja tugevad kui Mägiveised. Ei vaja nad erilist hoolt. Tihtipeale jääb karja suurendamine maade nappuse taha. Lammastest veel niipalju, et testisime Kihnu lammast ja segaverelist maalammast ja Suffoki lammast. Ja Kihnu oli kõige parem. Minu jaoks. Sellne metslooma liha aga ikkagi pehme ja peene tekstuuriga. Vitamiine on ka tavalise lihalambaga võrreldes rohkem.
Eestis on metsaühistud, aga põllumajandusühistuid ma leidnud ei ole. Et on miskil külal ühistu ja ühistul masinad ja kogu küla tooraine müüakse ka koos maha. Prantsusmaal on ühistute süsteem väga vana, kuigi viimaseid uudiseid ma väga täpselt ei tea. On kohati kuulda, et uued tegijad hoiavad kogu tootmisahelat enda käes. Aeg-ajalt on mul tunne, et mul oleks vaja rohkem näiteid teiste Riikide maapiirkondade toimetulekut ja nutikaid lahendusi.. Ja osaliselt ka meie endi keskel edukalt töötavaid kogemusi-lahendusi. Ma ei saa kuidagi ülevaadet sellest, kus meie maaelu praegu on:))
Kartulid on meil kaks aastat maas olnud. Muu köögivilja maa saime sel sügisel niimoodi korda, et saab kevadel kõik ülejäänud unistused maha panna. Tõstamaal kasvatavad kohalikud edukalt ka arbuuse ja paprikat avamaal....terve suvi on sealkandis soe ja päikseline. Ja siis on veel need välismaised kõrvitsad, mis on magusa maitsega ja ära koorima ei pea. Marineeritud salatit ei saa, aga ahjus ja supis on imehead.
Ja lihtsam on kindlasti alustada kusagil vanaema talus, kus on võimalik ööbida ja olemas mõningane infrasrtuktuur ja ehk mõni vana tööriist. Meil polnud peale meeletu võsa midagi:))) ja ma ei olnud eales enne kuulnud Kastna külast mitte midagi. Mul oli ainult kogemus, et maailma kõige ilusamad kohad on suvised Eesti rannakarjamad ja teadmine, et mul on oma maa ja rahva kestmise ees kohustusi.
Edu ja kaunist elu

Isiklikult eelistan lammast siiski ,oleksin võinud ju veised kah võtta aga lammas meeldib rohkem ; )
Nu meil on ka vilja ja rapsikasvatus ,et seal tuleb ka see vajalik tehnika ainult rullijait pole ja pole ka hullu
Eks tulevikus ostab endalegi rullija ei pea teiselt laenama. Aga kõike paremat sullegi : )
Võiks foorumi suvepäevad küll teha saaks näha kes kus millega tegeleb ja vb ka mingeid ühis müüke plaanida jne jne ; )
Eesti nii väike ja parem on kui kõik kokku hoiavad välismaa jaoks on meil ju turgu küll ja koos oleme tugevamad : )

Siis on Teil ju suisa suurtootmine )) Tublid olete. Mulle meeldivad ka lambad rohkem. Aga võsa ja roogu hooldavad veised hetkel paremini:)
Foorumi suvepäevad on küll hea idee...koguks kõik head inimesed ja tegemised kokku, teeks koostööd ja oleks üksteisele toeks. Kes kohale ei saa tulla, siis tehnika lubab tänapäeaval ka netis ülekandeid teha....
Me oleme liiga väiksed ja elu on liiga lühike et olematu kasu pärast kakelda ja hiilata.
Ilusat õhtut

Hr Jüri Koppel ütles kunagi,et ajage põhikari 1000 peale ja müügimured kaovad aga miks mitte ajada kokku inimesed kes moodustavadki selle 1000 koguse ja müügimured kaovad ja ka hind oleks parem
Samas kui sa kasvatad veiseid siis ära müü neid lihakasse vaid võta sealt tapa teenus + lase vorstiks teha teenid hulgaliselt rohkem piskut eks see oli hetke mõte ja kindlasti on mingi oluline lüli präegu nägemata aga jah teeme mingi ühingu tulevikus ala lamba,kitse ühingu näiteks ja siis koos liikmetega müüme sinna kuhu parim pakkumine tehakse ,ostja on kindlasti rohkem huvitatud kui saab väiksema otsimisega suuremaid koguseid ja meie saame parema pakkumise ehk eks need on lihtsalt mõtted tehke maha jne kui tahate kriitika oodatud ja see vorsti värk ,mõtle selle peale ,sa tallinna inimene kah ,seal palju inimesi ja küsi uuri tuttavatelt sooviksid jne;)
Ühelt loomalt peaks saama 350-500 latti ja latti (0,5kg ) hinnaks paneks 6euri tegemis hind olen kuulnud pidi olema 1 eur latt.

Ja pole meil veel midagi nii suur tootmine eks see võtab aega ,et päris kõik oleks olemas mis tegelt vaja:) Aga erinevalt isast ja vennast eelistan mina loomakasvatust ja heina,silo tegu, ongi selline mõnus vaheldus loomakasvatusele

igasugune kalkuleerimine ongi kõige alus. Alates 500 põhikarja isendist pidi hakkama saama. Sellest ülespoole läheb paremaks. Seda juhul kui ei ole suuremaid liisinguid. Aga msikipärast läheb nii, et lammaste põhikari on 500 peal ja siis on veel midagi seal kõrval. Aga ühistute kalkulatsiooni oleme ka läbi teinud. Teoorias peaks olema ni, et mida pikem ahel tootjast tarbijani, seda suuremaks läheb lõpphind. Seega on parem otse tootjalt tarbijani, mitte läbi nö kokkuostja. Aga ometigi Euroopas midagi sarnast ju on...nö maakonnaveinid ju nii tehaksegi, et kasvatajad viivad oma viinamarjad makonna ühistusse ja seal tuleb siis kõigi ühine vein. Oliivõliga on samad lood. Aga ju on mul ka üks lüli nägemata.
Aga suurelt on ikka hea mõtelda:)) ja mul on väga hea meel siin kogeda, et mitte kõik noored ei tegele enese hävitamisega:))) Me mässame tänaseks 4 loomaga, kes kuidagi paljuneda ei taha...aga eks kevadel on näha, kuidas ja mis me nende loomadega ette võtame. Hetkel me siiski alles õpime läbi katsetuste seda maaelu:)))
Kõvasti jaksu ja ilusaid mõtteid..

Jälle tõmban skeptikuna hoogu maha..see masinaühistu-loomaühistu mõte on kena küll, aga samas jälle kui on heinaaeg siis on ju kõigil korraga vaja heina teha- kes siis eespool on? Nagu nt. põllumajandusühistu pealt näha, on ikka need juhid ja brigadirid osavad asju oma huvides ära kasutama ja kõrvalt oma äri ajama.
Lihalammaste ühismüük läbi seltsi on juba paar aastat päris hästi toimunud, et ka väiksemad kasvatajad ei pea althõlma oma liha müüma

Isiklikult pidasingi silmas ühist liha müüki ,mitte ühiseid heina tegusid ,selle eest peaks ikka iga kasvataja ise hoolitsema
Selge hea ,et olemas on ja võõtavad ka ise vahelt mingi summa ? müüsid ise kah nende kaudu kui jah siis mis hinnaga ?

Suvel olid www.lammas.ee lehel kõik tingimused ja hinnad üleval, ega seda täpselt tea, mis uus aasta toob.

Roosi kirjutas:Suvel olid www.lammas.ee lehel kõik tingimused ja hinnad üleval, ega seda täpselt tea, mis uus aasta toob.

Ja selle asemel,et lihane ehk algmaterjaline kõik kohe maha müüa kas siis kliendile otse või siis kellegile kokkuostjale võiks proovida näiteks lambavorsti müüa ? ja vorstiks tegemise teenust pakutakse kah eestis minuteada Ja kallis Roosi sinu kord

Kui tahad oma lambalihast vorsti, siis ühe tööstuse soovitav kogus on meile seni natuke suureks jäänud. Miinimum 60kg ja kontidest puhas.Peab jah karja ajama suuremaks..Kes ütles, et me kõik kokkuostjale müüme? Suur pere sööb ise juba hulga liha

Vastuseks Ilvest küsimusele..

..suvine lambapidamine läks kenasti ja kestis kuni oktoobri lõpuni. Õigemini jäärapidamine, sest esialgu sai võetud 2 jäärapoissi.

Ehitasime isaga neile lattidest mõõduka suurusega kopli, kus nad tegelikult enamuse ajast veetsid. Kopli nurka sai tehtud ka katusealune ja nende tulekuks korda tehtud vanas laudaruumis olidki nad ainult paar esimest ööd..edaspidi olid nad ka öösiti koplis. Et nad vaheldust saaks, pidasin neid aeg-ajalt ka mujal krundi peal või teise heinamaa peal..aga pahanduste ärahoidmiseks hoidsin neid siis ketis (loomapoest said soetatud jämedad aga pehmed õuekoertele mõeldud nahast kaelarihmad, mis neil kogu aeg kaelas olid ja millega jäärapoisid kiiresti ära harjusid).

Üldiselt jäin ette võetud loomapidamisega väga rahule. Ikka täiesti teine olek on, kui vahepeal tühjaks jäänud tallu uuesti loomad võtta. Hetkel veel järgmise aasta osas ei oska öelda, kas võtan uuesti mõned toredad tegelased sinna ja suurendan loomakeste arvu või teen aastaks pausi..kõik sõltub sellest, kuidas konstantselt kohalviibimise võimalustega on.
Aga suur aitäh igatahes kõigile, kes mulle suve algul head nõu andsid!

Roosi kirjutas:Kui tahad oma lambalihast vorsti, siis ühe tööstuse soovitav kogus on meile seni natuke suureks jäänud. Miinimum 60kg ja kontidest puhas.Peab jah karja ajama suuremaks..Kes ütles, et me kõik kokkuostjale müüme? Suur pere sööb ise juba hulga liha

60kg pole just ju väga suur kogus Enne kui asi vorstiks teha ,tuleks turg taha saada ,et kui oled vorstiks teinud siis pm mine ja vea kohale Aga vorstiga saab ka täitsa nii teha ju ,et kui 60kg on palju siis saab ju mõne tuttava kasvatajaga rääkida ja vb ka tema tahab siis saab kahe peale 60kg liha kokku kraabitud ja arve pooleks ja vorst pooleks

Üldse igasugused huvitavad mõtted oleks oodatud ,vahet pole kui utoopilised need tunduvad ja kui fantaasiarikkad need on